Tere tulemast Moulin Rouge’i, Pariisi burleskilokaali, kus ööd mööduvad tantsu, jookide ja hittlugude seltsis. On aasta 1899 ja austraallasest lavastaja Baz Luhrmann on suutnud oma peadpööritavas jukeboxi-muusikalis viia tema varasemast loomingust juba tuttavaks saanud kiiskavad värvid ning seinast seina mõjutustega pastišš-esteetika uuele tasemele. Siin laulab Nicole Kidman Bowie laule, kuulsat postimpressionisti Toulouse-Lautreci (John Leguizamo) kujutatakse justkui ühena Ühendriikide kogupere meelelahutajatest Marxi-vendadest. Terve film meenutab absindivines Orpheuse müüti, millele lisab vürtsi Bollywoodi filme meenutav suursugusus. Tulemuseks on Luhrmannile omane kaldus kaameranurkade, kiirete efektide ja maru montaažiga keeristormi keskel viibimist meenutav filmikeel, mis mõjub äratava palsamina pimedatel detsembriõhtutel. 

Autori “Punase kardina” triloogia viimane film võitis kaks Oscarit (parim kunstnik ja parim kostüümikunstnik), esilinastus 2001. aasta Cannes’i filmifestivalil ning on ideaalne tüdrukuteõhtu kaasa laulmise ja kokteilitamise film noorte ja ilusate Ewan McGregori ning Nicole Kidmaniga peaosades.