“Vali elu.”

“Trainspotting” on väga hea film, mis on saavutanud kultusliku staatuse tänu
narkosõltuvuse meinstriimi toomisele koos oma unustamatu heliribaga. Film põhineb Irvine
Welshi samanimelisel 1993. aasta romaanil, mis räägib värvikast narkarite bandest 1980.
aastate Edinburghis. Peategelaseks on Mark Renton (Ewan McGregor), kellel on suuri
raskusi sõltuvusest vabanemisega ja peab selleks Šotimaalt ning vanade sõprade ringist
eemalduma. Tema plaane takistab peamiselt heroiin ning truud sõbrad ja diilerid (Ewen
Bremner, Jonny Lee Miller, Robert Carlyle). Danny Boyle’i lavastatud film on täis viiteid
filmiklassikale nagu Kubricku “Kellavärgiga apelsin” või Richard Lesteri 1960ndatel tehtud
filmid ja seda on isegi nimetatud Euroopa heroversiooniks Martin Scorsese filmist “Omad
poisid” (Goodfellas, 1990).
Filmi arengufaasis võeti teadlikult teistsugune suund tavapärastest tumedatest
narkootikumide kuritarvitamise filmidest nagu “Christiane F.” (1981) või aasta varem välja
tulnud “Basketball Diaries”. Boyle nägi potentsiaali, et teha “kõige energilisem film, mida
kunagi nähtud”. Loo autor Welsh oli rahul, et filmitegijad soovisid kõnetada ka laiemat
publikut kui tavapärane arthouse kino külastaja. Tulemuseks oli teos, mis ületas kõik
ootused, tegi peategelasest Hollywoodi staari, avas režissöörile järgmisi uksi arendamaks
edasi energiast pulbitsevaid loo jutustamise viise ja lõpuks ligi 20 aastat hiljem tehti
samade tegelastega “Trainspottingule” ka järg “T2”. Tegemist on väga olulise teetähisega
1990ndate Suurbritannia kultuurielus, mida on nimetatud ka kui Cool Britannia.