„Magnoolia“ on „Boogie ööde“ järel teine Andersoni film, mis leiab aset tema armastatud San Fernando orus, Californias. Kirjeldada on seda aga märksa keerulisem. Teatud sarnasusi võib leida vaid aasta varem välja tulnud Todd Solondzi „Õnnega“, aga „Magnoolial“ on lisaks argisele pisitasandile olemas ka eepiline, et mitte öelda mütoloogiline mõõde. 

Ühe ööpäeva vältel aset leidvas ansamblifilmis liigub fookus sujuvalt ühelt inimeselt teisele, ja me näeme vähiga võitlevat teleprodutsenti (Jason Robards), tema uut nooremat naist (Julianne Moore), hooldajat (Philip Seymour Hoffman), poega (Tom Cruise) ja paljusid teisi saatuse tahtel põrkumas erinevates olukordades. Kui muu näitlejaskond on Andersonile tavapärane, siis silma torkab erandina superstaar Cruise väga meeldejäävas life coach’i rollis, kes ülistab mehelikku võrgutamis- ja alistamiskunsti mingis macho-unelmas.

Cruise’i tegelase kaudu tuuakse juba ajast ees sisse väga ajakohased teemad nagu muutuvad soorollid või elamiskoolitajate buum, aga „Magnoolia“ põhiteemad on siiski ajatud ja siin räägitakse kibemagusas ja iroonilises võtmes armastuseotsingutest, kaotusvaluga toime tulemisest, illusioonidest ja pimedast soovist neid uskuda.