"Taevas süütas idakaare, päev tõusis ja maa oli ujutatud valguses. Minu päev sündis ja see on ennast taasesitanud rohkem kui pool sajandit. Päev on üks ja sama aga siiski alati erinev. Vahel on see kurb ja vaikne, vahel ta särab."

"Tzvetanka" on film Bulgaaria paneelmajas elavast pensionärist, 1926. aastal sündinud Tzevtanka Goshevast. Ainult, et üks päris vanainimesedokk ei alga säärase tekstiga, mis on kokku komponeeritud Arvo Pärdi teosega "Lamentate". Meie Pärti on julgelt kasutatud veel mitmete minutite jagu. Täpne ja tundlik on terve filmi helitaust ja Adam Nilssoni operaatoritöö. Filmi teeb kindlasti meeldejäävaks see, et intelligentse debüütrežissööri Julian Tabakovi põhitöö on teatrikunst ning saatuse tahtel arstiks õppinud vanaema Tzvetanka suur unistus oli noorena näitlejaks saada. Kahe loova natuuri koostöös sündiski see viimaste aastate üks värskemaid dokfilmielamusi, mis räägib justkui ühe inimese elust aga üldistatult terve riigi XX sajandi ajaloost. Tzvetanka nii inimese kui filmina on tark, lihtne, humoorikas ja mänguline ning räägibki ainult ühest väga tõsisest asjast nimega Elu.

- Riin Eensalu