1990. aastal Eestis, peamiselt Ida-Virumaal Kuremäel üles võetud „Mysterioni“ on takkajärgi nimetatud esimeseks osaks Pirjo Honkasalo kuulsast nn „püha ja saatanliku triloogiast“, mis uurib religiooni ja inimliku eksistentsi piire. See film viib vaataja Pühtitsa õigeusu kloostri maailma, kus nunnad elavad rangete reeglite, vaikuse ja rituaalide keskel. Honkasalo jälgib nende igapäevaelu: palvusi, füüsilist tööd ja sisemist pühendumust. Kloostri ajatule õhkkonnale, kus kaamera liigub meditatiivselt, keskendudes detailidele – küünalde valgus, ikoonid, palvehelide rütm, palvetavate nunnade näod ja varjud – pakub teravat kontrasti toonase Nõukogude Liidu pärandina kaasa saadud tööstusmaastik, reostatud loodus ja ühest riigikorrast teise liikuv aineliselt vaene ühiskond.