Paljude jaoks on James Browni ja funki vahel võrdusmärk, sest ta on tegelikult ainuke funk-staar, kes on valgete teadvusesse sellisel massilisel moel läbi murdnud, et on raske ette kujutada mõnd firmapidu, kus ei kõlaks “I Feel Good” või “Sex Machine”. Valged võivad ju endale igasuguseid asju ette kujutada, aga James Browni loos on palju enam asju, kui need kaks lugu.

See uus, värviline ja pulseeriv dokfilm on sama elujõuline kui James Browni kuulsad laivesinemised Apollo teatris. Rohkelt arhiivimaterjali, kuulsaid külalisi kommenteerimas ja muidugi muusikat sellisel ehedal ja toorel kujul, et ei oskagi kaasaja popmuusikast nimetada kedagi, kes suudaks talle konkurentsi pakkuda. “Mr. Dynamite” on tõeline elamusfilm.

Tristan Priimägi