See nostalgiliselt kinokirglik film tõi Lätile läbi aegade esimese võidu Tribeca filmifestivalilt. Leegitseva draama teevad eriti tugevaks esteetilised valikud uneleva Super-8 materjaliga ja ajalooliste sündmuste allegoorilised peegeldused, mis viivad sügavalt isiklike mälestuste ja vahetute kogemusteni. Peategelased on ehedalt prototüüpidele toetuvad väljamõeldud tegelased, nagu iidoliks tõstetud dokumentaalfilmide režissöör Juris Podnieks, kes innustas paljusid filminduses hulljulgelt piire kompama, enne kui ta ise sukeldudes traagiliselt hukkus.

„Sildimaalija“ Viesturs Kairišs on tagasi, et järgida oma püüdlusi saada filmirežissööriks Nõukogude Liidus just selle lagunemise eel. Hetkel toimuv sõda Ukrainas võib aidata meil filmi konteksti usutavamalt mõista ning annab edasi ebakindlate aegade emotsionaalset tausta aastal 1991.

19-aastane Jazis haarab kaamera, et võidelda vabaduse eest ja filmida dokumentaalkaadreid okupantide tungimisest Baltimaadesse. Ebakindlal, kuid motiveeritud mässajal tekib heasüdamliku Annaga vastastikune kiindumus, mis aitab leida vajalikku romantilist vastupanu. Mitmekülgselt andekas noor Dailè teatri näitleja Kārlis Arnolds Avots toob meieni kummitavalt lummava esituse aastal, mil tema talent avastati: hoopis teistsugusena näeme teda filmis „Kullake“.

Edvinas Pukšta