David Bowie. Kaks ja pool tundi psühhedeelset trippi ilma ühegi rääkiva pea või referatiivse pealelugemiseta. Ainult meeletu montaaži-ime, mis kleebib kokku kontserdilõike, filmiklippe, intervjuukatkeid, mingeid Bowie oma mõtete lindistusi ja mida iganes veel. Kõik laulud kõlavad filmis tervikuna, üldjoontes on sündmustik kronoloogiline, aga Bowie tegemistega peab ise kursis olema, sest infot süsteemselt ette ei söödeta. 21. sajandile jätkub küll ainult paarkümmend viimast minutit, aga sellist elu ongi keeruline filmi ära mahutada. Kui keegi on osanud väärikalt vananeda ja karjääri lõpus tipp-plaate teha, siis on see Bowie. Väga võimas suure lina kogemus.

Tristan Priimägi