Kui taani dokumentalist Lea Glob hakkas kaameraga jälgima oma tuttavat, kunstnik Apolonia Sokolit, ei teadnud ta ilmselt isegi ette, kuhu lugu teda kannab. Glob filmis Apoloniat lausa 13 aastat ja selle aja jooksul näeme, kuidas muutub ja kasvab inimene, kunstnik, naine. Ning ka seda, kuidas aeg ise saab millekski uueks. Pealkirjaks on peategelase nimi lausa kahekordselt, otsekui rõhutatult. Nagu vaataks Apolonia peeglisse ja püüaks oma nime korrates end veenda selles, et teab, kes ta selline on. Aja jooksul vahetuvad sõbrad, seltskonnad, armukesed. Kõike saadab kunst, aga kas see ka kuskile välja viib?

„Apolonia, Apolonia“ on üks aasta sügavaimalt mõjuvaid dokke, mis lõikab kihilise viilu otse elust. Värvilise ja ootamatu nagu Apolonia ise.

Film on valitud Oscarite lühinimekirja täispikkade dokumentaalfilmide kategoorias.

Tristan Priimägi