Klaus Lutzi (1940–2009) looming, milles leidub kunstiajaloolisi viiteid nii Bauhausile kui ka vene avangardile, seab meid silmitsi autonoomse kunstniku sõnavaraga. Tema hermeetiline universum on tulvil viiteid, tähendusi, allegooriaid ja assotsiatsioone. Kasutades erinevaid säriaegu, objektiive ja isekonstrueeritud masinaid, tegi Klaus Lutz ka filme, mis kombineerisid erinevatel tasanditel animatsiooni, performance’it ja joonistusi. Stiililt 1920. aastate eksperimentaalset kino ning Georges Mélièsi ja Charlie Chaplini tummfilme meenutavad linateosed kujutavad ühe inimese – Lutzi enda – seiklusi. Filmides ei leidu ühtegi pausi ega liikumatut hetke ning need ei sisalda miskit, mis on fikseeritud ja kindel. See on liikumine unenäo ja reaalsuse piirimail, maailmas, mis koosneb märkidest, vormidest, argiobjektidest ning aknatagust maailma kujutavatest kaadritest – kõigest sellest, mis jäi väljapoole Lutzi ühetoalist stuudiokorterit New Yorgis, kus kõik tema filmid on filmitud.

Programmi juhatab sisse filmi „Minu saare ilu. Filmides Klaus Lutzi” režissöör Frank Matter.
 
The Beauty of My Island – Shooting Klaus Lutz, Šveits, USA, 1999
Žanr: dokumentaalfilm
Režissöör: Frank Matter
Filmi pikkus: 33 minutit
 
Titan, USA, 2008
Žanr: 16 mm kunstnikufilm
Režissöör: Klaus Lutz
Filmi pikkus: 9 minutit