“See on elus!”

James Whale’i lavastatud ja Carl Laemmle Jr. produtseeritud esimene “Frankensteini” film tehti Universal Picturesi suurstuudio rahaliste raskuste leevendamise lootuses, kuna mõned aastad varem oli Hollywoodis alanud üleminek tummfilmilt helifilmile. Seda võib pidada filmiajaloo kõige revolutsioonilisemaks ajajärguks üldse. Mary Shelley raamatu põhjal loodud filmi sünnile aitas kaasa samal aastal hitiks osutunud Bela Lugosi “Dracula”, mis tõestas, et Ameerika publik tahab õudusfilme vaadata. Ka “Frankenstein” oli edukas, sellele on tehtud kümneid järgesid ja neid planeeritakse tänapäevani (nt Guillermo del Toro on üsna avalikult väljendanud soovi seda koletiselugu lavastada). 1931. aasta “Frankenstein” on ajale väga hästi vastu pidanud ning Boris Karloffi kehastatud traagilise saatusega monstrum mõjub ka 90 aastat pärast esilinastust intrigeerivalt ja õõvastavalt.

Esimene “Frankensteini” film on ajatu meeldetuletus looduse krooniks olla ihkavast inimkonnast, kes oma tegude tagajärgede eest vastutamise asemel valib põgenemise ja põletatud maa taktika. Oma aja kohta ülimalt võimsate ja täiesti enneolematute kunstiliste lahendustega film näitab looja ja loodu ebavõrdset kahevõitlust viisil, mis jääb pikaks ajaks kummitama.

Johannes Lõhmus