Ma nean sind minu nimega!

1780. aastal külastab Aafrika prints Manuwalde koos kauni abikaasa Luvaga krahv Draculat, et leida toetust globaalse orjatööstuse lõpetamiseks. Üllas arutelu lõpeb paraku arutu verevalamisega nagu 18. sajandil kombeks. Lisaks salvab vampiir Dracula Manuwaldet, määrates ta igavest und magama ühes Transilvaania lossi paljudest kirstudest. Nii sünnib Blacula, Dracula hingevend, piinatud härrasmees ja romantik, kes juhuste kokkulangevuse tõttu jõuab 1970. aastate Los Angelesse.

Nõnda saab alguse blaxploitation-žanri esimene õudusfilm “Blacula”. Suuresti afroameerika kogukonna kinno meelitamiseks loodud filmižanr, mis parodeeris elu Ameerikas, peaosades kaunid ja kangelaslikud afrosoengute ja/või põskhabemetega mehed-naised, kõrvalosades käpardlikud valgenahalised ja läbivaks meeleolutekitajaks funk- ja soul-muusika ning teatav kriminaalne element. “Blacula” oli üks Ameerika 1972. aasta populaarsemaid filme, millele tehti ka järg ja mille tuules loodi mitmeid teisi blaxploitation-õudukaid (nt “Blackenstein”, 1973). Film tõstab esile paljud vampiiridega seotud stereotüübid ja püüab neid siduda muu musta maagiaga. Kõike seda segatuna hea muusika, absurdse dialoogi ja b-filmilikult vahetute võitlusstseenidega.

Johannes Lõhmus