# Chill n Film

Brooklynis on lämmatav 22. augusti pärastlõuna, kui kolm amatöörkurjategijat pangakontorisse sisenevad. Neil on plaanis lihtne ja kiire pangarööv 10 minutiga. Kuid kõik veab viltu ja lihtlabasest röövist kujuneb tundide pikkune närvepiitsutav košmaar, millesse on segatud nii politsei, televisioon kui pealtvaatajad. 

Kohe algul hüppab esimene kolmikust Bobby (Gary Springer) alt ära ja laseb jalga. Edasi selgub, et suurem osa rahast on jõutud juba hoiule viia. Kui siis röövi korraldaja Sonny (Al Pacino) ise veel kogemata häiresignaali sisse lülitab ja politsei maja sisse piirab, saab alguse pikaleveniv pantvangidraama. Sonny ja Sal (John Cazale) hoiavad relvade abil pangaruumis kümmet inimest. Politsei ei taha aga TV-kaamerate ja publiku ees pantvangide elu hädaohtu seada, ega teisalt ka soostuda röövlite nõudmistega. Filmi esimesse poolde mahub hulgaliselt koomilisi momente. Kuid nagu pealkirjastki aimdub, muutub see vähehaaval üha traagilisemaid noote sisaldavaks põnevusdraamaks. Pinge kruvitakse üles ennekõike peategelaste Sonny ja Sali paanikaks kasvavate mõttekäikude ja tegutsemise läbi. Kogu filmi keskseks kujuks on Vietnami sõjaveteran Sonny Al Pacino esituses, kes oma osa eest kandideeris ka Oscarile. Režissöör Sidney Lumet suudab õnnelikult vältida odava sensatsiooni karisid ja loob usutava pildi kurjategijate ja politseinike, ent ka pantvangide ja suure publiku (nii pealt- kui ka televaatajate) reageeringutest selles üleskruvitud pingeolukorras. 

Film põhineb 1972. aastal päriselt aset leidnud juhtumil ja Sonny prototüübiks olnud John Wojtowicz sai oma kuriteo eest 20-aastase vanglakaristuse. Frank Piersoni originaalstsenaarium võitis Oscari. “Lämbe pärastlõuna” kuulub pangaröövifilmide klassikasse ja seda peetakse põhjusega üheks kõige ikoonilisemaks New Yorgi filmiks läbi aegade. 

ENG

# Chill n Film 

Al Pacino plays Sonny, a harried little guy who is knocking over a bank so the love of his life – future FRIGHT NIGHT vamp Chris Sarandon – can get a sex change operation. Sonny hasn’t told his wife, who finds out when the robbery turns into a hostage standoff that lights up the evening news. John Cazale is Sal, Sonny’s dimwitted partner, who’s just trying to get through it all. They’re surrounded by bank tellers (including a sparkling young Carol Kane) who fall into some serious Stockholm syndrome, while Charles Durning is gravelly greatness as the NYPD negotiator trying to bring the whole crazy situation under control as an ever-increasing crowd gathers on the street to cheer on the underdog robbers and chant, “ATTICA! ATTICA!”

DOG DAY AFTERNOON is one of those perfect little movies, set almost totally in one location, filled with electric and culture-defining performances by actors who are working with one of the all-time great, witty, and honest scripts. It's thrilling as energy comes pulsing through every sweaty frame; it’s one of the most wildly entertaining movies to come out of the 1970s New Hollywood revolution, and I’m not sure it’s ever quite been topped.