Esimene kodumaine (peaaegu) katastroofifilm.

Jaanipäevasel Virtsu-Kuivastu praamil satuvad kokku kõige erinevamad inimesed: juuksur oma dotsendist abikaasaga, tema sõjainvaliidist vend koos õe hüljatud lapsega, neli keelemurdehuvilist tudengineidu ja neli noort spetsialisti, bussitäis mandril käinud saarlasi ning armunud paar, kes end jänestena veoautokoormas praamile smugeldanud. Pardaleminekut juhatab jaaniõhtul külakakluses osalenud tüürimees, kes eeskirjade vastaselt lubab praamile kaks kütuseautot. Kapten märkab tuleohtlikke tsisterne alles siis, kui praam kaist eemaldub, kuid jätab asja niisama. Piisab paarist muretult tõmmatud sigaretist, et tüünelt alanud suvehommikust kujuneks katastroofiline pärastlõuna….

„Keskpäevane praam“ on väga stiilne film juba esimesest kaadrist alates. Tegu oli esimese originaalstsenaariumiga, mille kirjutas stuudiole „Tallinnfilm“ tunnustatud kirjanik (Juhan Smuul). Praamiõnnetusest rääkiv lugu on täis vaimukaid repliike, millest paljud omal ajal kohe ka rahva hulgas käibele läksid. Enn Kraami ja Kersti Gerni kehastatud noorukid esindavad hipilikku ja nonkoformistlikku noortevaimu, helilooja Eino Tamberg teeb suurepärase rolli selle aja intelligendina ning talle sekundeerib samaväärselt pidevalt vulgaarsuse piiril balansseeriv juuksur Ada Lundveri kehastuses.