Väikeses mereäärses mägikülas näevad inimesed vaeva igapäevase toimetulekuga. Nende elud, nagu ka nende vanemate ja vanavanemate omad, kulgevad maa ja mere, päeva ja öö ning aastaaegade ja igat päeva viieks jagava palverütmi järgi. Lapsepõlv pole sugugi muretu. Ühes peres on ema seadnud tütre õlgadele traditsioonilise, kuid lapsele raske koorma kohustusi ja vastutust, teises eelistab isa üht poega teisele. Kaheteistaastane Ömer, kes isa ebasoosingut pidevalt omal nahal tunda saab, hakkab unistama tema surmast. Kui ta näeb, et tema unistus ei täitu, asub ta koos sõbra Yakupiga oma lapselikul moel otsima viise, kuidas isa tappa. Yakup kogeb sarnaseid tundeid nähes, et tema isa põleb ihast poiste õpetajanna järele. Juhtumisi kehastub tolles noores naises uus aeg ning õpetaja ja kirjanduse kaudu jõuab ka lasteni teistsuguste eluviiside võimalikkus, mis kodukülas valitsevate iidsete tavadega paratamatult kokku põrkavad. Nii möödub nende lapsepõlv, pidevateks kaaslasteks pettumus, vihkamine, armastus ja alatine süütunne.

Vaheldumisi islami palvelauludega kõlavad Reha Erdemi filmis Arvo Pärdilt katkendid teostest “Silouans Song”, “Te Deum”, “Orient & Occident” ning “Como cierva sedienta”.

Filmi juhatab sisse Kaarel Kuurmaa.