Maja milles elan

“War On Drugs”. Ameerikas loodud ja seejärel üle maailma tuntuks saanud fraas, mis kirjeldab pimedat ususõda narkootikumide tarbimise vastu, ainsaks relvaks karistuste karmistamine. Kogu lausrünnaku megainvesteeringutest hoolimata on selle sõja tulemuseks 70ndatest aastatest alates olnud ümmargune null. Isegi vähem kui null, sest kulutused on kasvanud ja samuti on kasvanud narkootikumidega seotud rikkumiste eest vangi mõistetud kinnipeetavate arv. Tahes tahtmata meenub nali Ameerika probleemide lahendamisest: kuna USAs on haridus pidevas languses ja narkootikumidega seonduv pigem tõusujoones, siis tuleb lihtsalt kuulutada sõda haridusele ja probleem laheneb iseenesest.

Seda, millised on tegelikult Ameerika narkosõja tagamaad, näitab see film kohati üsna šokeerivalt. Taas saab selgeks, et meediaühiskonnas võib reaalsus olla esitatud kuvandist kohati väga kaugel. Sõna saavad nii diilerid, juuserid, luuserid, politseinikud ja teised, kes narkoketiga seotud, kui ka teadlased ja sotsioloogid, kellel toimuvast hoopis oma arvamus.

Tristan Priimägi