Let's be friends

Join our newsletter (usually in Estonian) to get the latest news and updates!

Please enter your name.
Please enter your e-mail address.

News

Algab Ingmar Bergmani retrospektiiv

Sõpruse kinos ja Tartu Elektriteatris on sel nädalal algamas retrospektiiv alapealkirjaga „Bergman 100. Rituaalid“. Filminädal on pühendatud Ingmar Bergmani 100 sünniaastapäevale. Filmiprogrammi on sel korral kureerinud režissöör Rainer Sarnet.

 

Retrospektiivi kavas tulevad esitlusele just Bergmani poolt loodud 1960ndatest aastatest pärit filmid: „Seitsmes pitser“ (1957), „Neitsiallikas“ (1960), „Nagu peeglis“ (1961), „Armulaualised“ (1963), „Vaikus“ (1963), „Persona“ (1966) ja „Hunditund“ (1968).

Nagu sõjajärgsele kunstile omane, kujutas ka Bergman Rainer Sarneti sõnul sel perioodil peamise teemana võõrandumist. “Inimest kujutati üksikuna, võimetuna kontakti leidma kellegagi või millegagi. Küsimuse alla pandi perekond, religioon, ühised ühiskondlikud väärtused,” räägib Sarnet. “Need on ka Bergmani teemad, kuid tema omapära on isiklikkus. Ta on vist kõige rohkem oma isiklikku elukogemust kujutanud režissöör kinoajaloos.”

Sarnet toob retrospektiivi eel võrdluse: "Iga noot tuleb välja teenida omaenda eluga, rääkis Arvo Pärt. See eeldab, et tähtsam kunstist on elu. Milline on su elu, selline on ka su kunst. Bergmani eraelu oli väga intensiivne, mäss oma pastorist isa vastu, radikaalne vaade seksile, palju naissuhteid. Patt Bergmani filmides pole aga magus, vaid kannatust ja ängistust põhjustav, nagu ka kristlikus õpetuses.” Bergman rääkis, et idee Jumalast kui millestki täiuslikust paneb inimest tundma end räpase maona ja selline tunne pole inimesele hea. Vaatamata sellele, kas see tunne on hea või halb, on Bergman inimest just sellisena kujutanud: räpase maona. Igavesti patustavana, kes selle tõttu kannatab.

Ingmar Bergman ja tema teosed on mõjutanud paljusid. Lavastaja Andri Luup ütleb Bergmani kohta: “Eksisteerib tuhat tõde selle kohta, mis on Bergmani tõde. Mõned ütleks ausus, teised halastamatus, kolmandad armastus, neljandad kaastunne. Mõned põrgulik, teised taevalik. Igal juhul on tajuda erakordse teravuse olemasolu või lähedust.”

Kas Bergman kõnetab tänast põlvkonda? “Bergman on väljaspool aega kogu aeg. Me ei saa tema filmidest midagi teada 60 või 70-ndate Rootsi ühiskonnast. Seal pole Volvosid, ainult kivid, meri, lakoonilised elutoad. Bergman hoidis maksudest kõrvale ja varjas sellepärast end Saksamaal. Ta oleks võinud teha õela filmi sotsiaaldemokraatlikust Rootsist, kuid ei teinud. See oleks vale. Ma arvan, et tal oli tegelikult häbi selle maksujama pärast. Tema tee oli puhas kunst,” arutleb Rainer Sarnet.

 

Filme juhatavad sisse Tõnu Karjatse, Jüri Reinvere, Marianne Kõrver, Andri Luup, Anu Saluäär jne.

 

BERGMANI RETROSPEKTIIVI AJAKAVA SÕPRUSES

25. oktoboer kell 18.30 Seitsmes pitser / The Seventh Seal (1957) – 96 min
26. oktoober kell 18.30 Neitsiallikas / The Virgin Spring (1960) - 89 min
27. oktoober kell 18.30 Nagu peeglis / Through a Glass Darkly (1961) - 89 min
28. oktoober kell 18.30 Armulaualised / Winter Light (1963) – 81 min
29. oktoober kell 18.30 Vaikus / The Silence (1963) - 95 min
30. oktoober kell 18.30 Persona / Persona (1966) – 85 min
31. oktoober  kell 18.30 Hunditund / Hour Of The Wolf (1968) – 87 min

More news

Kinos Sõprus toimuvad esmakordselt Brasiilia filmipäevad

Esimest korda saab Sõpruses nautida mõnusaid Brasiilia filme, põnevat vaatamist jagub kõigile kolmandast kuni kuuendani septembrini. Seanisd on kõigile tasuta!

Kinoekraanile jõuab neli Brasiilia filmi, mis kõik on eesti- ja ingliskeelsete tõlgetega. Sissepääs on filminädala jooksul kõigile vaatajatele tasuta. Filmipäevi korraldab Brasiilia Suursaatkond Tallinnas koostöös kino Sõprusega.

Tänavune Filmilindifestival on pühendatud teekonnafilmidele

Kino Sõprus ja Tartu Elektriteater korraldavad 18. augustil Järva-Jaanis Filmilindifestivali, millega avaldatakse austust aegumatule kinokunstile. Tänavu võetakse fookusesseroad movie’dehk teekonnafilmid.

Filmilindifestival toimub Järva-Jaani Kinomuuseumis ning Vanatehnika varjupaigas - vanade busside, trammide ja trollide keskel. Festivali iseloomulikuks osaks on kinoklassikaks saanud filmide näitamine 35-millimeetristelt lintidelt. Põrina saatel jookseb vanade projektorite vahelt läbi mitukümmend kilomeetrit rariteetset filmilinti.

29. märtsil esilinastub "Lucky" peaosas võrratu Harry Dean Stantoniga!

“Lucky” on samaaegselt nii täieliku klassikana mõjuv meistriteos kui ka särav debüüt. Filmi peategelane on 90-aastane Harry Dean Stanton, kes on seni olnud tuntud eelkõige kõrvalosadest filmidest nagu „Ristiisa II“, „Tulnukas“ ja „Pariis, Texas“. Kinomaailma omalaadne legend, kes on osutunud varjatud pärliks, mis nüüd just tema jaoks loodud filmis meeldejäävalt avaneb. Põhimõtteliselt mängib ta sellest südamlikus ja stiilselt melanhoolses filmis iseennast.

  •  
  • 1 of 33