Prantsuse "uue laine” liikumise üks esiisasid Claude Chabrol sai tuntuks kui vaba, häbematu, poliitiline ja paljusõnaline lavastaja. Tema 1968. aastal valminud “Les Biches” lennutab meid silmapilgselt üdini stiilsesse Pariisi ja võrgutab pahaaimamatu kinokülastaja lootusetult ära. Täpselt nagu filmi kangelanna teeb oma “ohvriga”.

Pariisi seltskonnaelu liblikas, rikas Frederique (Stéphane Audran) korjab suurest igavusest üles vaese tänavakunstniku Why (Jacqueline Sassard), toob ta koju, pakub vanni ja kohvi ning seejärel võrgutab neiu. Armastuse leidnud noored, sensuaalsed naised suunduvad peagi koos eksootilisse Lõuna-Prantsusmaa villasse, kus lisaks teineteise kehade nautimisele kujuneb nende peamiseks hobiks tegevusetutele rikkuritele metsikute pidude korraldamine. Ühel sellisel prallel kohtub Why sarmika Pauliga (Jean-Louis Trintignant) ja armub noormehesse kõrvuni. Aga armukadeduses vaevlev Frederique otsustab mehe enda embusesse meelitada…

“Mõned võidavad, mõned kaotavad, selline see elu on,” ütleb Frederique.

“Les Biches” on geniaalse Claude Chabroli ülimalt peen ja stiilne meditatsioon armastuse ja vihkamise õhkõrnast piirist ning selle ületamisest.